23.04.17

Pühapäevaõmblus nr 17 – kähkukas

Nüüd on see siis käes!

Korduva küsimise peale, et mis ma siis teen, kui mul pühapäeval ikka üldse õmblemiseks aega ei jää, lubasin ma kõigile, et eks ma siis palistan mõne käteräti. Ja sedakorda ongi nii – kümne minuti jooksul valminud pühapäevaõmblus on kahest kenast kappi jäänud kangatükist valminud köögirätik. Kangaste temaatika tuletab köögitöödel küll hullusti meelde, et palju mõnusam oleks olla õmblustoas või voodis. Aga ehk see polegi vale. Rätiku otstes olevad erinevate pikkustega õmbluskanga tükid ühendasin värvilise täpiliste kantidega, tripp ka ja valmis ta saigi.

No 10 minutit leian ma igas pühapäevas :)


Tegelikult kattis selle pühapäeva enamasti hoopis töö juures vajalik kudumis- ja kirjatöö :). Järgmisel pühapäeval siis ehk jälle miskit suuremat.

16.04.17

Pühapäevaõmblus nr 16 - lihtne saapapaelakleit

Kas teil juhtub ka vahel riietega nii, et mingid valikud hakkavad toimuma päris jaburatel põhjustel. Minuga juhtus paar aastat tagasi nii, et saapapael läks katki. Ja kohalikus kaubamajas selgus, et sobivas pikkuses on müügil vaid mingis kummalises toonis roosakaspunased saapapaelad. Nii need minu pruunidele saabastele said ... ja jäid. Veidi aja möödudes ostsin ühest Viljandi teiseringipoest samas toonis salli, ikka saapapaela pärast. Siis tuli sarnase külmavõetud mädanenud õunapabula karva triibuline kampsun ja nüüd siis ka üks kleit. Riie on ostetud veebipoest Makerist, lihtsa taskutega kleidilõike tegin ise.

Kõik ei lõppenud siiski nii hästi, kui pildilt paistab. Muidu igati kenal puuvillasel kangal on omadus niiöelda takerduda. Tundub, et juhtub üsna kummaline valik, trikotaažkleidi seelikuosa saab vist jupikese libedat viskoosvoodrit :).



Seekordne pühepäevaõmblus sai teoks tõepoolest õhtuhakul, sest nädalavahetusel olin hoopis Kihnus.  Kihnus käigust näeb pilte siit.

09.04.17

Pühapäevaõmblus nr 15 – körtpärtlisärk

Tänane õmblustöö üllatab mind ennastki, sest midagi sellist mul tegelikult pikemalt plaanis küll ei olnud. Inspiratsioon selleks kääbaka hõlmaga körtpärtlisärgiks tekkis tegelikult alles eile. Ja kõige taga on kuulus Jaapani moekunstnik Yohji Yamamoto, kellest ma, piinlik küll, eilseni mitte midagi ei teadnud. Aga armsad kursaõed, kellel on heasti moodsad tütred, valgustasid mind. Peab ütlema, et mulle see must + lõputu mäng vormidega väga meeldis. Ja selle kõige taustal tekkis siis täna tahtmine õmmelda midagi suhteliselt süsteemitut, milles on ühekorraga mingeid sugemeid Jaapanist ja Eesti rahvarõivasärgist, Yamamotot loomulikult mitte :)

Kangastest läksid käiku üks ammu soetatud kahekordse koega flanellitaoliselt pehme, puuvillane ja veidi triibuline riie ning sinine linane pisililleline, mis nüüd tõesti hakkab juba otsa saama. Lõike tegemnist alustasin sedakorda tõesti tegumoe joonistamisega. Lõpptulemuseks on pehme ja pisut (või siiski täiesti :)) imelik jakike, mis annab körtpärtlisärgi mõõdu välja küll. Varrukad on kaenlalappidega ja paremal hõlmal üks sissetöödeldud tasku. Vasaku hõlma nurk kinnitub trukiga, parem ja pikem hõlm kunstnik Katrin Amose ilusa hõbeehtega. Siidine-linane pusasall on Emma Leppermannist. Kui päris aus olla, siis peaks seda asjandust seljas pildistama.


02.04.17

Pühapäevaõmblus nr 14 – mudilasele, kes ei taha kleiti

Pean tunnistama, et selle pühapäeva töö jäi päris ööhakule. Nüüd te kindlasti arvate, et rivistasin terve selle ilusa päeva aias lehekulu või midagi sellist. Ei, nädalavahetus kulus meil hoopis keevalisele ema-vanaema-vanavanaema sünnipäevale. Ja kui kolmekümnest külalisest on üle kümne eelkooliealised mudilased, siis on ju sünnipäev keevaline :). Tore oli. Ja siis viisime vanaema tagasi Saaremaale ning nägime sel pikal autosõidul tuhandeid rehainimesi oma aedades.

Kuna õhtul kell kaheksa koju jõudes polnud õmblustööks enam eriti palju aega, siis valisin miskit, mis valmib kiiresti ehk ühe väikese komplekti mudilasele, kes ei soovi kanda kleiti. No kui sul on kaks venda ja mitte ühtegi õde, siis võibolla tundubki kleidi selgapanek karjuva soolise diskrimineerimisena. Ilmselt see aja jooksul muutub, aga sedakorda siis lillelised retuusid, mis oletatavalt on siiski nii laiad, et pigem dressidena mõjuvad ja mingi pluus, mis on pisut nagu kleidi moodi ja millel on (ilmselt moodne) suure ülekäiguga kapuuts. Säärast moodustist polegi varem õmmelnud. Pluusi lõiked on seekord Makeristi kodulehelt, kus ükspäev tasuta lõiget müüdi. Pole varem kunagi netist lõikeid ostnud ja seetõttu oli see lehtede kokkukleepimine minu jaoks täiesti uus teema. Tänasin õnne, et mõnele suuremale kerele lõiget ei vajanud :)

Pühapäevaõmblus nr 14 – retuusid ja pluus mudilasele. Lõiked Ottobre (püksid) ja Makerist (pluus), kangad Poola veebipoest Dresowka.

Pükstele panin ettepoole nööbi, et kähku aru saaks, kumb on esimene pool :). Ja veelkord veendusin, kuivõrd kapriisne asi on kattemasin. Kuna mul sellist head niiti roosat ei olnud, siis pidin õmblema katteõmblused kreemiga, sest muidu ilusa peenikese roosa niidiga tuli õmblus täiesti käkk.


Ja lõppu lisan veel ühe pildi vanavanaema 85. sünnipäevast. Kas olete proovinud korraga pildistada kolmeteist mudilast? Ahaaa, see on päris naljakas ettevõtmine :)


27.03.17

Pühapäevaõmblus nr 13 - tavalised kukepüksid

Pühapäev jälle seljataga ja kuna eilne õmblemine jäi väga õhtusse, ei hakanud öösel enam pilti tegema.

Mulle eriti ei meeldi pükse õmmelda. Sest riietuses on neil enamasti selline taustaroll ja pealegi kõik need taskud-lukud-tripid. Ma hea meelega hoopis ostaksin püksid, aga peale korduvaid paljakskoorimisi mistahes poe proovikabiinis veendun alati, et püksid on kas liiga paksud, liiga sünteetilised, liiga laiad või liiga kitsad. Ja eriti raske, või pea võimatu on mul leida kitsaid pükse. Sest need, mis ülevalt tunduvad parajad olevat, osutuvad minu kunagi balletitunnis treenitud sääremarjadest lootusetult kitsad olevat. Nii ei jäägi muud üle, kui ise püksid õmmelda.

Seekord sellised hästi tumesinised nn taustapüksid, mis on veidi kukekad – et ilusad sokid ka ikka välja paistaks! Ja et pükste õmbelmine liiga igav ei oleks, siis lisasin natuke värvi täiesti nähtamatutele kohtadele. Väike sisemine ilu võib ju ikka olla :).

Pühapäevaõmblus nr 13 - kitsad kukepüksid, lõike tegin ise kasutades algmaterjalina ühte Burda ja ühte Ottobre lõiget, kangas villa-viskoosi-polüestri segu, sees teiseringi poest ostetud sitsiriie.


19.03.17

Pühapäevaõmblus nr 12 - ikka suhkrust ja jahust ja ...

Millest on tehtud küll väikesed tüdrukud - suhkrust ja jahust ja maasikavahust! Seekord ei ole nii, et lapsel oleks vaja olnud kleiti või et laps oleks endale tehtnud kleiti. Juhtus hoopis nii, et vanaemal on töö juures pildistamiseks kleiti vaja. Õieti pildistada tuleb sukakesi, aga midagi peab ju selga ka panema.

Kui vanaema arvab, et valgeid sukki tuleks pildistada heleda kleidiga, siis mis te arvate, mitu sellist heledat kleidikest juhtub olema tervelt kahe kolme-neljase kappides? Mitte ühtegi. Muidugi tuleb siis kleit õmmelda. Ja kuna üks neist väikestest tirtsudest ei taha üldse kleite kanda, siis saab selle vist teine :) (Eks see esimene saab siis jälle midagi muud, pühapäevi ju jätkub!).

Pidulikud kleidi-, või õieti sukapildid teeme ilmselt teisipäeval, aga täna siis lihtsalt kleit.
 
Pühapäevaõmblus nr 12 - üks väike sitsikleit, lõige Ottobre 3/2013. Väga kvaliteetne pisilillelilne riie kangakapi alumistest kihtidest, isegi enam ei mäleta kust soetatud. Väikesed valged puuvillased põlvikud kootud Heast sukalõngast.

Ja homme algab kevad!

13.03.17

Pühapäevaõmblus nr 11 – lihtsad sinised asjad

See olukord, kus pühapäeva õhtuks valmib käterätikupalistus pole veel päris käes, aga palju puudu ka ei ole. Ehk siis seekord mõned ülilihtsad sinised asjad. Õigupoolest on nende lihtsus isegi taotluslik, et lasta mängida neil vähemalt minu meelest kenadel kangastel.

Sinine kvaliteetne trikotaaž (95% puuvill, 5% elastaan) võlus mind ühes veebipoes täiesti – imekena sooja tooniga tumesinine ja tagasihoidlikud ussikese moodi justkui suvalises rivistuses kriipsud – see tundus just see riie olevat, millest saab sellise nö taustapluusi, kuhu peale sobivad kõik ehted ja kuhu juurde sobivad kõik teised riided. Ja et seda kena Lillestoffi riiet jäi veidi järgi, siis kasutasin kohe ka ülejäägi ära. Tegin lapselapsele pluusi, mille lõikel oli kirjas, et see on melonilõikeline pluus. Ma vist olen piisavalt vana, et mitte teada sellist lõikenimetust. Loodetavasti see sinine melon lapselapsele sobib, kantiteks lisasin natuke sinipunalillelist ka.

Kolmas väike õmblustöö on täiesti tavaline poekott. Vahel mulle tundub, et tahaks just sellist õhukest, tugevat ja täiesti tavalist poekotti. Sest kõik need ilusad suurelillelised ja tikitud ja muudsugused uhked kotid tunduvad mu lihtsa sinise mantli juures kuidagi nagu kohatud. See pisikeste lilledega sinine linane riie jõudis minu kappi kunagi 10 aastat tagasi ühest teise ringi poest. Ja see on lihtsalt nii tore riie, et olen seda lisandiks kasutanud vähemalt neljale esemele ja nüüdki jäi veel meetrike järgi :).

Pühapäevaõmblus nr 11 –
Kõrge kaelusega pikk veidi laienev pluus, lõike tegin ise. Sinine riie kauplusest Makerist.
Väike pikendatud õlaga särgik nr 140, lõige Ottobre.
Täiesti tavaline poekott, linane riie teisel ringil.