24.07.17

Pühapäevaõmblus nr 30 – kuus kuivanud roosi karva tooli

Kuidagi juhtub nii, et pühapäevaõmbluse läbiviimine muutub viimasel ajal keerukaks. Aga eilne päikseline päev oli niisamagi tore – rannas möllavad mudilased ja aialauale kaetud üle kümne söögitaldriku, esimesed punased tomatid ja lastega koos rohitud peenar. Aga kui oled lubaduse andnud, siis ikkagi asud õhtul kell kaheksa õmblustöö kallale.

Seekord otsustasin, et vähendan kangakapist midagi mahukamat ja tõesti, oma 4 kilo kangast on sealt nüüd kadunud :). Õmmelda polnud selle töö juures küll eriti palju, aga see-eest said tangid ja kruvikeerajad ka valu. Uue (vist juba kuuenda) katte said söögilauatoolid. Seekord siis sellise triibulise kuivanud roosi karva. Ja riidel on parajate vahedega isegi nagu plekid kohe peal, võib-olla ei paista pudisev puder ja supp isegi kohe välja :)

Ostsime need toolid kohe pärast Türile kolimist aastal 1990. Kui nüüd keegi mäletab, siis Türi kaubamaja teisel korrusel oli sel ajal komisjonipood, kus müüdi ka kasutatud vana mööblit. Sildikesed mööblil näitasid, et see on toodetud Riias aastal 1971. Ilmselt oli see ikka üks hinnaline mööbel olnud, sest uskuge – kõik need aastad pidevas kasutuses olnud toolid näevad täiesti viisakad välja ka praegu. Tõsi, laua vahetasime neli aastat tagasi, kui kolmele lapselapsele lisandus korraga veel kolm, pikema vastu välja. Aga toolid kestavad...

Algselt oli neil tõeliselt nõukalik mürkroheline mööblikangas, mis sai kohe uuega asendatud. Ja kui 1991. aastal avati Tartus midagi enneolematut – Abakhani kangapood, siis minu üks esimesi oste sealt (kõige odavamast kangatükkide kastist) oli puuvillane dekoratiivriie nende toolide jaoks :). Vedrupõhjaga söögilauatoolid on olnud sinised ja kirjud ja mustakirjud ja punased ja beežid...



Pühapäevaõmblus nr 30 – kuus tooli. Kangas LipiLapi Äri, toolid aastast 1971.

Mõned pildid ka toolide pikast elust:). Milleks ära visata korralikke asju, kui võib need uueks õmmelda!

Toolid üle 20 aasta tagasi. Superpoest Abakhanist ostetud kattega :).


17.07.17

Pühapäevaõmblus nr 29 – tellimustööd

29. selle aasta pühapäev möödub liinil Karvia – Tammpere – Helsingi – Tallinn. Ühesõnaga, iga-aastase perepuhkuse viimane päev. Tundub kahtlane, kuidas selle päeva käigus läbi viia lubatud igapühapäevane õmblustöö.

Otsustasin teha tellimustöid. Olgu öeldud, et tavapäraselt ma tellimise peale ei õmble, sest selleks pole lihtsalt aega. Aga nüüd leidsin endale lausa kolm klienti:

- Tere. Kas te saaksite mu lapsele midagi õmmelda?
- Jah. Palun vaadake, meil on pakkuda selliseid kangaid. Aga mida te soovite?
- Retuuse. Sellest sinisest riidest.
- Kas me saba jaoks teeme augu ka?
- Jah ja tehke selline lilleline kleit ka. Pikkade käistega.

- Tere. Kas te saaksite mu lapsele midagi õmmelda?
- Jah. Palun vaadake, meil on pakkuda selliseid kangaid. Aga mida te soovite?
- Pluusi. Sellest traktoritega riidest.


- Tere. Kas te saaksite minu lapsele ka midagi õmmelda?
- Jah. Palun vaadake, meil on pakkuda selliseid kangaid. Aga mida te soovite?
- Pluusi. Minu laspele ka  traktoritega.

Kaks viimast klienti on kaksikud, pole siis ime, et ikka ühte moodi - pluus traktoritega.

Ühtlasi lähen ajas üle 45 aasta tagasi, tööriistadeks on ainult väikesed käärid (üsna nürid) ja õmblusnõel. Kummi pole. Kuidas teha nii, et retuusid püsti püsivad. Üks reisikaaslane ohverdab oma aukudega soki. Sujuvalt saab selle servakummist püksikumm. Töö algab puhkemajas ja jätkub autos. Helsingis sadamasse jõudes on tellimustööd peaagu valmis ja pooleteisetunnise laevasõidu täidab minu klientide jaoks laste riietamine :).



Pühapäevaõmblus nr 29 - tellimustööd Montšudele. Lõikeid ei ole, õmblusmasinat ei ole, tegumood tellijatelt.

laevas :)
Üks neist meie juures elavatest Montšudest oli 1980ndate lõpul minu lapse lemmikmänguasi. Juba siis sai talle üht-teist õmmeldud. Paari aasta eest nägin ühes sesima jäänud kaupa müüvas taaskasutuspoes kahte pakendis Monchichi ahvikest. Loomulikult kolisid ka nemad meie juurde sisse. Ja kuna meil on siin aegajalt kolmikud ehk siis kolm nelja-aastast (kes päriselt kolmikud siiski pole), siis aeg-ajalt saavad Montšud jälle riiulist välja tulla.

Perepuhkus seekord Soomes – 20 suurt ja väikest, muuseumit ja lõbustusparki, meresuplust ja metsajalutuskäiku, lauamängu ja köögitoimkonda ...

Kõik see seitse :)
Puhkemaja





10.07.17

Pühapäevaõmblus nr 28 - käsitsipisted

Pühapäev. Soome laev. Soome. Õmblusmasinat ei ole. Internetti ka ei ole. Aga pühapäevaõmblus ei jää ära - pisitillukeste peitpistetega palistan käsitsi oma Valjala rahvarõivaste juurde kuuluma hakkava rätiku. Saaremaal armastati ülekõige siniseruudulisi rätikuid, neid kanti nii peas kui kaelas.

Et sellist rätikut polegi lihtne tänapäeval leida, siis on minu rätik sama rütmiga ruudukangast. Puuvillane pehmelt langev ruuduline riie on ostetud Taani rahvarõivahuviliste veebipoest. Nüüd siis palistatud Soomes. Sobib ka Soome lipuga :).

Pildistasin rätikut koos lupiinidega, mida näikse siin Soomes olevat mustmiljon ja rohkem. Pole teeäärt, kus neid ei kasvaks.


Ja lisaks tegin täiesti käsitsi väiksed niidikinnitused eile õmmeldud traktoritega suvesärgile, mille saab endale üks seitsmest lapselapsest. Kanga valis ta minu kapist ise. 

03.07.17

Pühapäevaõmblus nr 27 - sitsikleit, sitsikleit...

Kuulsin kusagilt, et tänapäeva linnud ei pidavatki enam laulma "sitsikleit, sitsikleit...", sest keegi ei tea, misasi see sitsikleit on. Moodsatel inimestel on ju hoopis teised materjalid - softshell ja lyocell jne, aga mina tegin puhkuse alguseks täiesti pesuehtsa sitsikleidi. Tõsi, see kangas on vähemalt minu arvates väga ahvatlev, kaasa toodud kaugelt Indoneesiast, batika kodumaalt. Ostsin selle lausa kohalikust batikatöökojast. Õmblejad saavad ju aru, et võib esineda ka seda sorti nõrkust, et reisilt tuuakse suveniirina kaasa kangast, ilusate mustrite, toredate värvidega, sel sitsiriidel puudub ka igasugune kange olek. Kuna ilmselt sarongiks (see on selline ümber seotav seelikumoodi rõivas, mida kannavad nii mehed kui naised) mõeldud kangatükk polnud eriti suur, siis tegin kleidilõike just nii, et kõik saaks kenasti kasutatud.

Kleit vastab kõigile minu seatud suvekleidi tingimustele:

1. On midagi heledamat :D (ei ole ju üleni must).
2. Sellel on suured ja mugavad küljetaskud.
3. On seljas mugav ja ei pitsita kusagilt (selle tarvis on seljaosa küljed ja varrukad trikotaažist).
4. Veidi üles tõstetud vööjoon võimaldab segamatult süüa :).

Suveks sobilikud käsitöökingad on tellitud Poolast, aga kohale jõudsid millegipärast Ukrainast.


Lõpetuseks veel mõni pilt sellest batikatöökojast, kust kangas ostetud on.

Pruun musta ja valgega on seal absoluutne klassika





Mees sarongiga.


25.06.17

Pühapäevaõmblus nr 26 – kunstnikerdusega esmaabikepid tomatitele ja muud pisiesemed

Jaanijärgne pühapäev kujunes tõeliseks hingetõmbepäevaks ja pisiasjade tegemise päevaks. Kõigepealt tegin terve hulga õmblustöid, mis on nii väikesed, et mingit pilti neist ei tule, piisab lihtsalt loetelust:
  • ühed dressipüksid varustatud uue soonikvärvli ja kummiga (saabusid Hiinamaalt katkiselt, aga tagasi ei viitsinud ka saata, lihtsam oli parandada).
  • ühed valged püksid tehtud veidi moekamalt kukekateks, nüüd ei määrdu ka nii palju :)
  • üks ilus suvepluus jäi suureks :D, tehtud väiksemaks.
  • eelmise nädala kleidiks ostetud roosiline täissiiditükk, mis käiku ei läinud, tehtud rõngassalliks.
Ja kuna õues oli väga ilus ilm, siis on tänased õmblustööd ka õue. Juba kunagi väga ammu oli mul plaanis kasvuhoonesse väike tomativaatluspink panna. Selleks sai garaažist leitud metallpink juba paari aasta eest mustaks värvitud, nüüd täienes see väikese, punasekirju lapipealsega. Sellel pingil ma hakkan ootama, kunas tomatid punaseks lähevad :). Ja, et nad ikka teaksid, millist värvi nad muutuma peavad, siis tegin seekord tomatitele väga punased kepid. Ehk siis kunstnikerdustega esmaabikepid tomatitele. (Nikerdusi lisanub veel järgmisel nädalal :))


Aialaud sai ka uue laudlina. Kas teil ka lina lendab koguaeg minema? Olen seni nurkadesse riputanud raskusi ja kinnitanud nurki pesulõksuga – korraliku tuule vastu ei aita miski. Nüüd õmblesin linale allapoole igasse nurka parajale kõrgusele paelad, mille saab ümber lauajala kinni siduda. Toimib.


 Ja lõpetuseks näitan möödunudnädalast vaarikapunast kleiti ka värske magistri seljas :). Tubli laps!


18.06.17

pühapäevaõmblus nr 25 – vaarikapunane kleit ja kangakollektsioon

Nii, varsti pannakse LipiLapi kangapoes ilmselt paremalt ja ülalt kolmanda (või oli see teise? :) riiuli peale silt, et see on see kangas, millest Anu Pink õmbleb pidukleite. Ja ühtlasi on see kangas, millele ma teen absoluutse erandi ehk siis ma põhimõtteliselt ei armasta enda ihu ligi riputada polüestrit (see ajab üldjuhul higistama ja pole üldse mugav), aga vaat selle kanga osas on asi teine.

Esimest korda ostsin seda kangast (ahaa, selleltsamalt riiulilt) täpselt 10 aastat tagasi. Müüja soovitas, et miski comfort kangas ja laseb õhku läbi ja tal oli õigus. Kangast oli tookord üksnes musta ja see oli poes üks kallimaid, aga Resaga koos tehtud kleiti olen ma rõõmuga siiani kandnud.

10 aasta eest õmmeldud esimene kleit.
Mõne aasta pärast selgus, et seda kangast on poes ka teisi toone. Nii tulidki kümne aasta jooksul värviliste triipudega lühike pidukleit, pitskäistega maani kleit, pruun siniste lappidega kleit, rohekashall kleit... Kui keegi minu käest küsib, millest teha pidukleiti, siis ma saadan tema pikemalt mõtlemata seda kangast ostma. Nii juhtus ka pr Siiriga :) ja nüüd ka oma lapsega, kellel esmaspäevaseks lõpuaktuseks kleiti vaja oli.
Selle kanga jääke on minu kaltsukastis juba terve kollektsioon, peaksin ühe lapikleidi tegema vist.

Et see nädalalõpp möödus jalgrattaga mööda Hiiumaad sõites, siis tegin lõpukleidi juba kolmapäeval valmis. Nii et pühapäevaõmblus sedakorda juba kesknädalal.
Vaarikapunasele kangale lisaks on punasekirju veidi õhem viskoos. Kleit on pikk ja külgedele nurgaga lainev, lõike tegin ise. Loodetavasti on kleit  magistrikraadi vastuvõtmiseks igati sobilik.

Veel kangajuttu: See kangas kukub raskelt ja seljas ei kortsu, läbi ka ei paista. Pressida saab hästi (vajab vajutamist). Mina panen libeda ja läikiva poole tavaliselt sisse, see libiseb ilusti, ega vaja aluskleiti. Kangas on õige pisut veniv, mistõttu seljas mugav ja tõesti laseb õhku läbi :). Kanga servast võib lugeda, et toodetud Itaalias Alta Moda, kanga nimetus cady crepe. Mingit erilist infot internetist otsimine ei paku, sest sealt tulevad sellise nimetusega enamasti vaid täissiidid, aga see kangas on polüester. Selgus, et seda on müügil paljudes kangapoodides :) Soovitan!

11.06.17

Pühapäevaõmblus nr 24 – kahtlase väljanägemisega püksid

No nii, midagi ka lõbusamat :)

Ma nüüd ei tea, kas see kuulub juba sinna valdkonda, kus vanainimesed roosade satsikestega kleite tahavad selga toppida, aga väga vanaemale eakohane ei tundu see rõivastus vist olema. Ei tea, mis kärbes mind hammustas, aga tahtsin proovida, kuda selline "kottperse" seljas ka tundub. Esialgne idee tuli Singapuri veebipoes Buykud nähtud pükstelt, aga päris nendega püksid ikka ei sarnane ka. Olen sealt paar korda isegi tellinud, aga rõivad on seal üsna lühikesed ja ma arvan, et ega need sealsed püksid minu kerega ei sobituks.



Niisiis alustasin lõike tegemisest. Pükste ülemine osa on sirge ja ülalt kummiga. Altpoolt  läbilõiget tegin aga ka istmikuõmbluse, kuhu natuke laiust juurde andsin. Hark on ikka natuke ülalpool põlvi :).
Ja muide, täitsa mugavad, kui kõndida või istuda, aga noh kuhugi üles nendega ei roni. Trepist ikka saab astuda, aga kõrgemale jalga küll  hästi tõsta ei saa.

Ja lõpuks jõudsid siis ka minu asjadele need kenad rasvased Muhu kärppsed. Kindlasti olete neid erilise lapitööna näinud Katre Arula asjadel, ehk ka kootuna Gudrun Sjödeni ja ühe Eesti noore moekunstniku (nime ei meenu praegu) kleitidel, kümnetel kootud kinnastel ja mujal... Võiks isegi rääkida kärbsevaimustusest. Ega ma täpselt ei tea, aga kahtlustan, et kõik see kärbsehullus sai alguse ühest suurest roosast Muhu raamatust, mis muhulaste kootud kenad kärbsed laiade rahvahulkade ette tõi. Ja mul on natuke uhke tunne ka, et olen olnud selle raamatu sünni juures :). Nüüd siis mul ka kärbsed:D

Pühapäevaõmblus nr 24  - kärbestega lontpüksid, kangas puuvilla lina segu (pehmeks pestud ja triikimata) ostetud LipiLapi ärist, lõige Aasia päritolu pükstest inspireerituna ise tehtud, kärbsed masinaga tikitud.

Ja nüüd kulgeb vanaema koos vanaisa ja teise vanaema-vanaisaga Rammsteini kontserdile.