25.06.17

Pühapäevaõmblus nr 26 – kunstnikerdusega esmaabikepid tomatitele ja muud pisiesemed

Jaanijärgne pühapäev kujunes tõeliseks hingetõmbepäevaks ja pisiasjade tegemise päevaks. Kõigepealt tegin terve hulga õmblustöid, mis on nii väikesed, et mingit pilti neist ei tule, piisab lihtsalt loetelust:
  • ühed dressipüksid varustatud uue soonikvärvli ja kummiga (saabusid Hiinamaalt katkiselt, aga tagasi ei viitsinud ka saata, lihtsam oli parandada).
  • ühed valged püksid tehtud veidi moekamalt kukekateks, nüüd ei määrdu ka nii palju :)
  • üks ilus suvepluus jäi suureks :D, tehtud väiksemaks.
  • eelmise nädala kleidiks ostetud roosiline täissiiditükk, mis käiku ei läinud, tehtud rõngassalliks.
Ja kuna õues oli väga ilus ilm, siis on tänased õmblustööd ka õue. Juba kunagi väga ammu oli mul plaanis kasvuhoonesse väike tomativaatluspink panna. Selleks sai garaažist leitud metallpink juba paari aasta eest mustaks värvitud, nüüd täienes see väikese, punasekirju lapipealsega. Sellel pingil ma hakkan ootama, kunas tomatid punaseks lähevad :). Ja, et nad ikka teaksid, millist värvi nad muutuma peavad, siis tegin seekord tomatitele väga punased kepid. Ehk siis kunstnikerdustega esmaabikepid tomatitele. (Nikerdusi lisanub veel järgmisel nädalal :))


Aialaud sai ka uue laudlina. Kas teil ka lina lendab koguaeg minema? Olen seni nurkadesse riputanud raskusi ja kinnitanud nurki pesulõksuga – korraliku tuule vastu ei aita miski. Nüüd õmblesin linale allapoole igasse nurka parajale kõrgusele paelad, mille saab ümber lauajala kinni siduda. Toimib.


 Ja lõpetuseks näitan möödunudnädalast vaarikapunast kleiti ka värske magistri seljas :). Tubli laps!


18.06.17

pühapäevaõmblus nr 25 – vaarikapunane kleit ja kangakollektsioon

Nii, varsti pannakse LipiLapi kangapoes ilmselt paremalt ja ülalt kolmanda (või oli see teise? :) riiuli peale silt, et see on see kangas, millest Anu Pink õmbleb pidukleite. Ja ühtlasi on see kangas, millele ma teen absoluutse erandi ehk siis ma põhimõtteliselt ei armasta enda ihu ligi riputada polüestrit (see ajab üldjuhul higistama ja pole üldse mugav), aga vaat selle kanga osas on asi teine.

Esimest korda ostsin seda kangast (ahaa, selleltsamalt riiulilt) täpselt 10 aastat tagasi. Müüja soovitas, et miski comfort kangas ja laseb õhku läbi ja tal oli õigus. Kangast oli tookord üksnes musta ja see oli poes üks kallimaid, aga Resaga koos tehtud kleiti olen ma rõõmuga siiani kandnud.

10 aasta eest õmmeldud esimene kleit.
Mõne aasta pärast selgus, et seda kangast on poes ka teisi toone. Nii tulidki kümne aasta jooksul värviliste triipudega lühike pidukleit, pitskäistega maani kleit, pruun siniste lappidega kleit, rohekashall kleit... Kui keegi minu käest küsib, millest teha pidukleiti, siis ma saadan tema pikemalt mõtlemata seda kangast ostma. Nii juhtus ka pr Siiriga :) ja nüüd ka oma lapsega, kellel esmaspäevaseks lõpuaktuseks kleiti vaja oli.
Selle kanga jääke on minu kaltsukastis juba terve kollektsioon, peaksin ühe lapikleidi tegema vist.

Et see nädalalõpp möödus jalgrattaga mööda Hiiumaad sõites, siis tegin lõpukleidi juba kolmapäeval valmis. Nii et pühapäevaõmblus sedakorda juba kesknädalal.
Vaarikapunasele kangale lisaks on punasekirju veidi õhem viskoos. Kleit on pikk ja külgedele nurgaga lainev, lõike tegin ise. Loodetavasti on kleit  magistrikraadi vastuvõtmiseks igati sobilik.

Veel kangajuttu: See kangas kukub raskelt ja seljas ei kortsu, läbi ka ei paista. Pressida saab hästi (vajab vajutamist). Mina panen libeda ja läikiva poole tavaliselt sisse, see libiseb ilusti, ega vaja aluskleiti. Kangas on õige pisut veniv, mistõttu seljas mugav ja tõesti laseb õhku läbi :). Kanga servast võib lugeda, et toodetud Itaalias Alta Moda, kanga nimetus cady crepe. Mingit erilist infot internetist otsimine ei paku, sest sealt tulevad sellise nimetusega enamasti vaid täissiidid, aga see kangas on polüester. Selgus, et seda on müügil paljudes kangapoodides :) Soovitan!

11.06.17

Pühapäevaõmblus nr 24 – kahtlase väljanägemisega püksid

No nii, midagi ka lõbusamat :)

Ma nüüd ei tea, kas see kuulub juba sinna valdkonda, kus vanainimesed roosade satsikestega kleite tahavad selga toppida, aga väga vanaemale eakohane ei tundu see rõivastus vist olema. Ei tea, mis kärbes mind hammustas, aga tahtsin proovida, kuda selline "kottperse" seljas ka tundub. Esialgne idee tuli Singapuri veebipoes Buykud nähtud pükstelt, aga päris nendega püksid ikka ei sarnane ka. Olen sealt paar korda isegi tellinud, aga rõivad on seal üsna lühikesed ja ma arvan, et ega need sealsed püksid minu kerega ei sobituks.



Niisiis alustasin lõike tegemisest. Pükste ülemine osa on sirge ja ülalt kummiga. Altpoolt  läbilõiget tegin aga ka istmikuõmbluse, kuhu natuke laiust juurde andsin. Hark on ikka natuke ülalpool põlvi :).
Ja muide, täitsa mugavad, kui kõndida või istuda, aga noh kuhugi üles nendega ei roni. Trepist ikka saab astuda, aga kõrgemale jalga küll  hästi tõsta ei saa.

Ja lõpuks jõudsid siis ka minu asjadele need kenad rasvased Muhu kärppsed. Kindlasti olete neid erilise lapitööna näinud Katre Arula asjadel, ehk ka kootuna Gudrun Sjödeni ja ühe Eesti noore moekunstniku (nime ei meenu praegu) kleitidel, kümnetel kootud kinnastel ja mujal... Võiks isegi rääkida kärbsevaimustusest. Ega ma täpselt ei tea, aga kahtlustan, et kõik see kärbsehullus sai alguse ühest suurest roosast Muhu raamatust, mis muhulaste kootud kenad kärbsed laiade rahvahulkade ette tõi. Ja mul on natuke uhke tunne ka, et olen olnud selle raamatu sünni juures :). Nüüd siis mul ka kärbsed:D

Pühapäevaõmblus nr 24  - kärbestega lontpüksid, kangas puuvilla lina segu (pehmeks pestud ja triikimata) ostetud LipiLapi ärist, lõige Aasia päritolu pükstest inspireerituna ise tehtud, kärbsed masinaga tikitud.

Ja nüüd kulgeb vanaema koos vanaisa ja teise vanaema-vanaisaga Rammsteini kontserdile.

03.06.17

Pühapäevaõmblus nr 23 – kaks lihtsat kleiti

Seekord juhtus nii, et minu kangakapist ei vähenenud mitte grammigi riiet, õnneks juurde ka ei ostnud. Lihtsalt selle nädala kleidid on sellised pisikesed kingitused sõpradele, nende oma soetatud riidest.
Te ei usu, aga Siiri sõitis Haapsalust kesk-Eestisse kangapoodi, vaat nii tore pood on meil siin:). Kuigi ta tahtis hoopis pidukleidi riiet, siis möödaminnes ostis ka mõned viskoostrikotaažid. Ja sama möödaminnes moodustasin ühest talle kohe pinkbasicu Kiire sutsakas, aga riie on äge, sättisin mustri ühe külje peale, kuigi kangal oli see pigem keskel. Ja harukordse juhtumina näeb kleiti seekord seljas! Iseennast ei saa ju pildistada.


Teine kleidike on naabritüdrukule, tema oma valitud kangast. Ja kui sa ikka lõpetad kolmanda klassi, siis mingid satsidega titekleidid ei kõlba ju :). Ehk siis selline suvine suure tüdruku kleit. Veidi pikendatud õlgadega, pisut alt lainev ja keskelt kummiga. Kummipaelale tegin riidest kanali, et kumm kõhu peal ebamugav ei oleks. Servad kanditud, lõike tuletasin ühest Ottobre pluusilõikest.

29.05.17

Pühapäevaõmblus nr 22 – suveks musliini :)

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et ma tellisin Saksamaalt kangast :(. See oli täiesti plaaniväline tegevus, aga mulle siiski tundus, et ma peaks proovima õmmelda musliini, mida seal netipoes nii lahkesti pakuti.
Ja kuna eilne hingamisepäev sai veedetud otsast otsani Saaremaal, siis tõesti-tõesti, on seekord hoopis tagantjärele esmaspäevaõmblus.

Aga nüüd siis musliinist
Musliin on selline õhuke, pehme ja puuvillane veidi marlitaoline ja kergelt kortsus kangas. Minu suureks üllatuseks serveeriti seda netis kui midagi, mis on mõeldud lapsemähkmeteks ja tekikesteks-jakikesteks. No sobib ju selleks ka hästi, aga tegelikult algas musliini tähelend hoopis varem ja sootuks peenemalt kui mähkmeks olemine.

19. sajandi alguses Prantsusmaalt alanud ampiirmoega (rinna alt läbi lõigatud õhukesed kleidid!) sai kõige moodsamaks kangaks õhuke ja üsna läbipaistev musliin. Klassitsimi laineharjal ülistas toonane mood Vana-Kreeka rõivastust ja nii otsustasid moodsad neiud ja naised keset Euroopat ühteäkki läbi ajada imeõhukeste lendlevate kleitidega, millele ka talvel ei lisatud rohkem ülerõivaid kui sama läbipaistev suur stoola ehk sall. Moekate noorte naiste surmahaiguseks kujunes nn musliinitõbi, mis polnud muud, kui külmetusest tingitud kopsupõletik. Väidetavalt pidi 1800ndate algusest Pariisi surnuaedadel olema väga palju noorte naiste haudu.

 Musliinkleit Victoria ja Alberti Muuseumis.


Umbes 1815. aastast pärit antiikne musliinist stoola, vaata pilti siit ja siit

See musliinkleit asub Inglismaal Bath Moemuuseumis, ikka 19. sajandi algus.

Aga nüüd siis minu musliin. Kena mündirohekas musliin on kootud kahekordsena, mistõttu see niipalju läbi ei paista.  On pehme ja kerge ja ei tundu eriti vastupidav. Aga mine sa tea. Igaks juhuks pesin enne läbi, et kleidike mitte superminiks ei muutuks. Vana head ampiiri jääb minu kleidil meenutama vaevumärgatav kummikrooge rinna all. Alumisel osal keerasin pahema ilma täppideta poole välja. Kaela sai minu absoluutne lemmikehe – Ane Raunami hõberipats Hiiumaa rannakiviga.
Tuleks nüüd selline suvi, mis musliinitõbe ei põhjustaks :)



Pühapäevaõmblus nr 22 – hele mündiroheline musliinkleit. Lõige tehtud ise, kangas Saksa veebipoest Knol.

22.05.17

Pühapäevaõmblus nr 21 – kaks

Kindlasti leidub keegi, kes juba mõtles – nüüd ta siis enam ei jõua... seda jaburat lubadust pidada. Ja kuigi pildistamine jäigi täna hommikuks, siis õmmeldud sai siiski eile, vaatamata Lillelaadale, mitmele külaskäigule, ilusale ilmale, istutatud taimedele. Eks nende kõigi asjade tõttu on sellepühapäevane õmblustöö ka selline pisuke ja lihtne, aga selle-eest on neid kaks.

Kuskilt ei tea kust on inimestel teadmine, et kaksikud käivad ühtemoodi riides. No lihtsalt nii on. Aga kui need kaksikud ei juhtu olema päris ühesugused, no üks on näiteks tiigrist ja konnast ja teine suhkrust ja jahust :), siis juhtub harva, et poes midagi sellist leiduks, mis natukenegi ühtemoodi oleks. Aga ise õmmeldes pole mingit probleemi, saab teha just nii nagu tahad.

Pühapäevaõmblus nr 21 – kaks puuvillast triibupluusi neljastele. Kangad Saksa veebipoest Knol, lõige kombineeritud mitmete olemasolevate lõigete põhjal.

 Selgus, et need triibud on kuidagi korduslikud – esimesed asjad, mis neile kunagi ammu tegin, olid samatriibulised beebilaama lõngast karupüksid:).

14.05.17

Pühapäevaõmblus nr 20 – ilus roosa

Mu esimene lapselaps oli vast kolmene, kui ta mulle selgeks tegi, mis asi see John Deer on:). Tema vastupidiselt minule näis seda teadvat sünnist saati. Ja kui ma siis ükskord Abakhanis sellist puuvillast riidetükki nägin, tõin selle koju teadmisega, et sellest traktoritega roosast riidest võiks ühe toreda satsikestega suvekleidi teha järgmisele lapselapsele. Ootamatu oli aga tema isa reaktsioon, kes arvas, et tema kannaks sellist särki :D. No saame näha! Ma ikka väga ei imestaks ka, kui see kandmiseks liiga roosaks osutub. Vähemalt traktorid on ausad.

Kuna särk on tehtud sünnipäevaks, siis oskan ma vaid oletada, et see võiks paras olla. Päris naljakas oli üle pika aja jälle meeste särki õmmelda, ei mäletagi, millal viimase kannaga krae õmbelsin.

Pühapäevaõmblus nr 20 - lõige Burda, kangas kapi alumisest kihist (ostetud Abakhanist vähemalt 5 aastat tagasi).

Ja tunnistan ausalt, et selle pühapäeva õmblustöö valmis tegelikult laupäeval, sest emadepäev möödus toredasti laste ja lastelastega ja õmblemiseks poleks küll aega jäänud :)