Kollase värviga ei oska ma esimese hooga kohe midagi peale hakata. Püüdsin meenutada, mitu kollast eset olen üldse elu jooksul teinud, ja tundub, et need saab kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Ei vaimusta see kollane mind just eriti.
Kunagi tudengina nikerdasin ühe kollase pluusi, mis isegi Moskvas mingisel näitusel käis, aga lõppkokkuvõttes kandsin seda siiski imevähe, sest ta oli lihtsalt niiiii kollane. Teise kollase pluusi õmblesin siis, kui sündis meie pere keskmine laps. Vat just selle toimingu ajal õmblesingi. Mõtlesin, et pärast niikuinii aega pole ja haiglasse läksingi alles siis, kui satsidega kollane pluus valmis sai. Seda pluusi kandsin pisut rohkem.
Ja aastaid tagasi sattus mu kätte üks rootsi sisustusajakiri, kus oli hall tuba kollaste tulpidega. Ja nii saigi meie esimese kodu (või teise, või kolmanda?) köök hall koos väga kollaste kardinate ja piltidega. Päikseline oli!
Aga praegu ei suutnud ma kuidagi kollast ette kujutada ei enda ümber ega ka mitte enda toas, nii et kollase komplekti saab meie laiendatud pere kõige päikselisem pesamuna. Loodetavasti mahub see talle selga, modelliga pildi ehk teen hiljem. Kleidi (püksid on seal kohe küljes) lõike võtsin Ottobrest.
Päikesetüdruku kleit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar