21.08.17

Pühapäevaõmblus nr 34 - romantiline siidikleit

Uskuge, ma õmblesin selle siiski pühapäeval, aga veel raskem, kui tõesti igal pühapäeval õmmelda, on need õmblused siia üles saada. Ja seekord oli esmaspäev kohe nii toimekas, et ei leidunudki sellist vaba hetke.

Nüüd te vaatate muidugi, et kus siin see romantika on? Kui juba on selline lips või šleif seljataga, siis rohkem romantilisemaks ei saa minu seljas ükski asi minna. Aga triibuline mulle meeldib ja nagu juba kirjutasin, on see täiesti patuost, st libastusin Lipilapi poes, no nii minu värvid tundusid sel ilusal langeval täissiidil olevat. Tegelikult jooksid triibud piki kangast, aga mulle meeldis nii rohkem (muide vööümbruse päästerõngaid varjab ristitriibuline paremini kui miski muu :)).

Pühapäevaõmblus nr 34 - triibuline tuunikakleit. Täissiidist kangas LipiLapi ärist (sai sealt muide otsa), lõige kohendatud Ottobre 2016/2 olevast lõikest. Väike täisnahast kott valmistatud Tartus, ikka Papillon :).

No peaaegu et kuumad 60ndad, kleit kantav pükstega ja ilma. Pildi pealt paistab praegu nagu oleks mingi mammi kleit :) (no minu lapsepõlvels olid ju vanainimestel sellised ...)

15.08.17

Pühapäevaõmblus nr 33 – Pink otsib spunki

Ma ei tea, kas ma just olen miski maailmatumaparim asjadeotsija, aga sel nädalal juhtus koristamise käigus nii, et leidsin omaenese kapist millegi, mille olemasolust ma üldse teadlik ei olnud. No võiks öelda, et peaaegu spungi. Aga enne asja juurde asumist teen kohe pidulikult teatavaks, et nüüd see juhtus – pühapäeval ei mitte ühtegi õmbluspistet. Kogu asi on tehtud esmaspäeval. Pühapäev nimelt möödus nii, et kell 6 hommikul hakkasime end sättima Haapsalu Pitsipäevale minekule ja naasesime sealt pärast Valge Daami etendust täpselt kell 2 öösel. No ei olnud mitte mingisugustki võimalust õmblemiseks. Muidugi see oleks olnud vaatamisväärsus omaette, kui kesk laadaplatsi oleksin Saara Kirjastuse müügitelgis õmblusmasina välja vedinud ja püstitanud sildi "Oodake, ma õmblen".

Aga nüüd siis asjast.

Sorteerisin lapiteki jaoks lappe, mida värvide järgi juba ammu kogun (justkui lootes peagi valmivate tekkide peale), kui märkasin miskit kleidi moodi moodustist. Ja uskuge, ma ei suutnudki meenutada, millal, kellele ja miks selline poolik kleit tehtud sai. Kui arvestada lõiget, siis tundub, et see võis olla umbes kümne aasta eest, kui midagi säärast välja lõikasin. Aga kellele? Äkki mingi proovikleit pulmakleidi lõike katsetamiseks? Kui keegi tunneb nüüd oma kleidialge ära, siis andke teada, kui selga mahub, saab endale :)
Kakaokarva tükid olid vaid kokku traageldatud ja ausalt öeldes oli sel rõivatükil praeguse moe jaoks üsna imelik pikkus. Hämmstaval kombel oli kleit üsna paras. Lisasin alla serva jupi tumesinist ja kantideks väikest lillekirjalist. Selgus, et kapis juhtus olema ka mõnus kakaotriibuline linane kampsun, nii et ehk leidub mõni koht, kuhu sellega veel kakaod nautima minna :).

Pühapäevaõmblus – kakaokarva leidkleit, puuvilla-linaseguse kanga päritolu pole teada, lõike päritolu pole teada (võib arvata, et enda tehtud), kodarraha Kärt Summatavet, kampsun Gudrun Sjöden.


Kas te ka oma õmbluskapist leiate mõne pooliku asja, mis on seal niikaua olnud olnud, et ei suuda isegi meenutada, et mis ja kus ja kellele.

Ps: siiski tegin ka möödunud nädalal veel ühe Pink Basicu, aga nagu lubasin, isegi ei pildistanud seda:).

06.08.17

Pühapäevaõmblus nr 32 – kordusetendused

Ma ei tea, kas õmblemise koha pealt kordamine just tarkuse ema on (tahaks ju vahest midagi uut ka), aga nüüd juhtus see, et tegin jälle 4 Pink basicut. Iseenesest pole selles lõikes ju mitte midagi erilist, kui välja arvata see, et lõike tegemise loogika on natuke absurdne. Aga just selle tõttu see kenasti selga istubki ja istub nii peenikestele kui ka neile, kellel on vöökoha ülesleidmisega probleeme. Et see natuke absurimaguline lõikesüsteem (kanname rinnaaluse mõõdu rinnajoonele ja puusamõõdu vaid 50 cm õlast jne) sai ühel hetkel ka siin blogis lahti seletatud, siis viitan sellele veel kord.  Õpetus on kolmes osas : esimene, teine ja kolmas.

See on tõesti pink basic, sest varsti pole mul enam ühtegi tuttavat, kellel seda kleidikest poleks, ikka endal igate värvi ja naabrinaisel ja lastel ja sõbrannadel.Nüüd siis laiendasin nimekirja ja sellise lõikega kleidi said kohe kaks sõbrannat. Seekord on üks tavaline ja üks varrukatega maksi ja üks varrukateta maksi ja uskumatu küll, kaks on isegi ühest kangast ja seda täiesti juhuslikult. Ja ma valetan, kui ma ütleksin, et tegin need kõik täna hommikul, tegelikult tegin natuke nädala sees ka ühel päeval.

Ja kui kolm kleiti olid valmis, siis vaatasin, et järelejäänud varrukariide tükkidest saab ühe särgiku ka endale. Sellele lendas tööprooviks tikitud kärbes. Tõsi, kui särgik valmis oli, siis alles tekkis mingi kuklatagune sarnasuseaimdus Katre Arula kleitidega. Aga olgu siis seekord nii, müüma ma ju neid ei hakka ja lõpuks on kärbseke pärit Muhust ja pealegi meie oma raamatust.

Selle nädal pink basicud. Lõiked tehtud minu enda konstruktsiooni järgi vastavalt kandja mõõtudele.
Kangad LipiLapi Ärist (musta-valge-punastel varrukad ja kandid teisest kangast). Roosiline pika kleidi kangas on materjalilt teine ja paksem, mistõttu sobis servi keerata ilma kandita.


Ja nüüd lisan ühe pisikese pildi ka kolmandast kleidist, mis on maksivariant (eelmisega on täiesti juhuslikult sama kangas). Et sedamoodi näeb siis seljas välja.


Ma luban, et ma ei õmble järgneva kuu jooksul enam ühtegi pink basicut ja kui peaksin ka õmblema, siis seda siia üles ei pane. Aga kui keegi teab, milline on kõige parem kattemasina mudel, mis MITTE KUNAGI ei jäta pisteid vahele, siis andke teada. Usun, et kaalun tõsiselt selle soetamist.

Ps. tegin pattu:) ja ostsin ühe täissiidist kangajupi juurde... See siis järgmiseks pühapäevaks:)

31.07.17

Pühapäevaõmblus nr 31 - võõrad suled :)

Nüüd tuleb midagi imekaunist... Mida ma ise ei teinud. Minu sellepühapäevane õmblustöö oli just nii väike kui seda on ühe nõelapadjakese kokkuõmblemine. Ja te ehk ei arvakski, aga selle käigus sain ma veel nõelapadja õmblemise koolituse, sest niiviisi poleks ma küll taibanud seda ise kokku õmmelda.

Padjakese autor on maailma kõige parem Muhu tikandi tegija Anu Kabur. need tikandid on lihtsalt imelised, mis tema nõela alt tulevad. Ja kuna täna algas Saara suvekool, siis tõesti polnud eile rohkemaks aega. Aga selliseid kurvidega padjanurki polnud ka enne õmmelnud. Need annavad sellise kena tulemuse, mille puhul padjale kikkis nurki ei jää :)

Kõige suuremad tänud Anule, kes usaldas minu õmblustööks jätta oma padja kokku õmblemise!



24.07.17

Pühapäevaõmblus nr 30 – kuus kuivanud roosi karva tooli

Kuidagi juhtub nii, et pühapäevaõmbluse läbiviimine muutub viimasel ajal keerukaks. Aga eilne päikseline päev oli niisamagi tore – rannas möllavad mudilased ja aialauale kaetud üle kümne söögitaldriku, esimesed punased tomatid ja lastega koos rohitud peenar. Aga kui oled lubaduse andnud, siis ikkagi asud õhtul kell kaheksa õmblustöö kallale.

Seekord otsustasin, et vähendan kangakapist midagi mahukamat ja tõesti, oma 4 kilo kangast on sealt nüüd kadunud :). Õmmelda polnud selle töö juures küll eriti palju, aga see-eest said tangid ja kruvikeerajad ka valu. Uue (vist juba kuuenda) katte said söögilauatoolid. Seekord siis sellise triibulise kuivanud roosi karva. Ja riidel on parajate vahedega isegi nagu plekid kohe peal, võib-olla ei paista pudisev puder ja supp isegi kohe välja :)

Ostsime need toolid kohe pärast Türile kolimist aastal 1990. Kui nüüd keegi mäletab, siis Türi kaubamaja teisel korrusel oli sel ajal komisjonipood, kus müüdi ka kasutatud vana mööblit. Sildikesed mööblil näitasid, et see on toodetud Riias aastal 1971. Ilmselt oli see ikka üks hinnaline mööbel olnud, sest uskuge – kõik need aastad pidevas kasutuses olnud toolid näevad täiesti viisakad välja ka praegu. Tõsi, laua vahetasime neli aastat tagasi, kui kolmele lapselapsele lisandus korraga veel kolm, pikema vastu välja. Aga toolid kestavad...

Algselt oli neil tõeliselt nõukalik mürkroheline mööblikangas, mis sai kohe uuega asendatud. Ja kui 1991. aastal avati Tartus midagi enneolematut – Abakhani kangapood, siis minu üks esimesi oste sealt (kõige odavamast kangatükkide kastist) oli puuvillane dekoratiivriie nende toolide jaoks :). Vedrupõhjaga söögilauatoolid on olnud sinised ja kirjud ja mustakirjud ja punased ja beežid...



Pühapäevaõmblus nr 30 – kuus tooli. Kangas LipiLapi Äri, toolid aastast 1971.

Mõned pildid ka toolide pikast elust:). Milleks ära visata korralikke asju, kui võib need uueks õmmelda!

Toolid üle 20 aasta tagasi. Superpoest Abakhanist ostetud kattega :).


17.07.17

Pühapäevaõmblus nr 29 – tellimustööd

29. selle aasta pühapäev möödub liinil Karvia – Tammpere – Helsingi – Tallinn. Ühesõnaga, iga-aastase perepuhkuse viimane päev. Tundub kahtlane, kuidas selle päeva käigus läbi viia lubatud igapühapäevane õmblustöö.

Otsustasin teha tellimustöid. Olgu öeldud, et tavapäraselt ma tellimise peale ei õmble, sest selleks pole lihtsalt aega. Aga nüüd leidsin endale lausa kolm klienti:

- Tere. Kas te saaksite mu lapsele midagi õmmelda?
- Jah. Palun vaadake, meil on pakkuda selliseid kangaid. Aga mida te soovite?
- Retuuse. Sellest sinisest riidest.
- Kas me saba jaoks teeme augu ka?
- Jah ja tehke selline lilleline kleit ka. Pikkade käistega.

- Tere. Kas te saaksite mu lapsele midagi õmmelda?
- Jah. Palun vaadake, meil on pakkuda selliseid kangaid. Aga mida te soovite?
- Pluusi. Sellest traktoritega riidest.


- Tere. Kas te saaksite minu lapsele ka midagi õmmelda?
- Jah. Palun vaadake, meil on pakkuda selliseid kangaid. Aga mida te soovite?
- Pluusi. Minu laspele ka  traktoritega.

Kaks viimast klienti on kaksikud, pole siis ime, et ikka ühte moodi - pluus traktoritega.

Ühtlasi lähen ajas üle 45 aasta tagasi, tööriistadeks on ainult väikesed käärid (üsna nürid) ja õmblusnõel. Kummi pole. Kuidas teha nii, et retuusid püsti püsivad. Üks reisikaaslane ohverdab oma aukudega soki. Sujuvalt saab selle servakummist püksikumm. Töö algab puhkemajas ja jätkub autos. Helsingis sadamasse jõudes on tellimustööd peaagu valmis ja pooleteisetunnise laevasõidu täidab minu klientide jaoks laste riietamine :).



Pühapäevaõmblus nr 29 - tellimustööd Montšudele. Lõikeid ei ole, õmblusmasinat ei ole, tegumood tellijatelt.

laevas :)
Üks neist meie juures elavatest Montšudest oli 1980ndate lõpul minu lapse lemmikmänguasi. Juba siis sai talle üht-teist õmmeldud. Paari aasta eest nägin ühes sesima jäänud kaupa müüvas taaskasutuspoes kahte pakendis Monchichi ahvikest. Loomulikult kolisid ka nemad meie juurde sisse. Ja kuna meil on siin aegajalt kolmikud ehk siis kolm nelja-aastast (kes päriselt kolmikud siiski pole), siis aeg-ajalt saavad Montšud jälle riiulist välja tulla.

Perepuhkus seekord Soomes – 20 suurt ja väikest, muuseumit ja lõbustusparki, meresuplust ja metsajalutuskäiku, lauamängu ja köögitoimkonda ...

Kõik see seitse :)
Puhkemaja





10.07.17

Pühapäevaõmblus nr 28 - käsitsipisted

Pühapäev. Soome laev. Soome. Õmblusmasinat ei ole. Internetti ka ei ole. Aga pühapäevaõmblus ei jää ära - pisitillukeste peitpistetega palistan käsitsi oma Valjala rahvarõivaste juurde kuuluma hakkava rätiku. Saaremaal armastati ülekõige siniseruudulisi rätikuid, neid kanti nii peas kui kaelas.

Et sellist rätikut polegi lihtne tänapäeval leida, siis on minu rätik sama rütmiga ruudukangast. Puuvillane pehmelt langev ruuduline riie on ostetud Taani rahvarõivahuviliste veebipoest. Nüüd siis palistatud Soomes. Sobib ka Soome lipuga :).

Pildistasin rätikut koos lupiinidega, mida näikse siin Soomes olevat mustmiljon ja rohkem. Pole teeäärt, kus neid ei kasvaks.


Ja lisaks tegin täiesti käsitsi väiksed niidikinnitused eile õmmeldud traktoritega suvesärgile, mille saab endale üks seitsmest lapselapsest. Kanga valis ta minu kapist ise. 

03.07.17

Pühapäevaõmblus nr 27 - sitsikleit, sitsikleit...

Kuulsin kusagilt, et tänapäeva linnud ei pidavatki enam laulma "sitsikleit, sitsikleit...", sest keegi ei tea, misasi see sitsikleit on. Moodsatel inimestel on ju hoopis teised materjalid - softshell ja lyocell jne, aga mina tegin puhkuse alguseks täiesti pesuehtsa sitsikleidi. Tõsi, see kangas on vähemalt minu arvates väga ahvatlev, kaasa toodud kaugelt Indoneesiast, batika kodumaalt. Ostsin selle lausa kohalikust batikatöökojast. Õmblejad saavad ju aru, et võib esineda ka seda sorti nõrkust, et reisilt tuuakse suveniirina kaasa kangast, ilusate mustrite, toredate värvidega, sel sitsiriidel puudub ka igasugune kange olek. Kuna ilmselt sarongiks (see on selline ümber seotav seelikumoodi rõivas, mida kannavad nii mehed kui naised) mõeldud kangatükk polnud eriti suur, siis tegin kleidilõike just nii, et kõik saaks kenasti kasutatud.

Kleit vastab kõigile minu seatud suvekleidi tingimustele:

1. On midagi heledamat :D (ei ole ju üleni must).
2. Sellel on suured ja mugavad küljetaskud.
3. On seljas mugav ja ei pitsita kusagilt (selle tarvis on seljaosa küljed ja varrukad trikotaažist).
4. Veidi üles tõstetud vööjoon võimaldab segamatult süüa :).

Suveks sobilikud käsitöökingad on tellitud Poolast, aga kohale jõudsid millegipärast Ukrainast.


Lõpetuseks veel mõni pilt sellest batikatöökojast, kust kangas ostetud on.

Pruun musta ja valgega on seal absoluutne klassika





Mees sarongiga.


25.06.17

Pühapäevaõmblus nr 26 – kunstnikerdusega esmaabikepid tomatitele ja muud pisiesemed

Jaanijärgne pühapäev kujunes tõeliseks hingetõmbepäevaks ja pisiasjade tegemise päevaks. Kõigepealt tegin terve hulga õmblustöid, mis on nii väikesed, et mingit pilti neist ei tule, piisab lihtsalt loetelust:
  • ühed dressipüksid varustatud uue soonikvärvli ja kummiga (saabusid Hiinamaalt katkiselt, aga tagasi ei viitsinud ka saata, lihtsam oli parandada).
  • ühed valged püksid tehtud veidi moekamalt kukekateks, nüüd ei määrdu ka nii palju :)
  • üks ilus suvepluus jäi suureks :D, tehtud väiksemaks.
  • eelmise nädala kleidiks ostetud roosiline täissiiditükk, mis käiku ei läinud, tehtud rõngassalliks.
Ja kuna õues oli väga ilus ilm, siis on tänased õmblustööd ka õue. Juba kunagi väga ammu oli mul plaanis kasvuhoonesse väike tomativaatluspink panna. Selleks sai garaažist leitud metallpink juba paari aasta eest mustaks värvitud, nüüd täienes see väikese, punasekirju lapipealsega. Sellel pingil ma hakkan ootama, kunas tomatid punaseks lähevad :). Ja, et nad ikka teaksid, millist värvi nad muutuma peavad, siis tegin seekord tomatitele väga punased kepid. Ehk siis kunstnikerdustega esmaabikepid tomatitele. (Nikerdusi lisanub veel järgmisel nädalal :))


Aialaud sai ka uue laudlina. Kas teil ka lina lendab koguaeg minema? Olen seni nurkadesse riputanud raskusi ja kinnitanud nurki pesulõksuga – korraliku tuule vastu ei aita miski. Nüüd õmblesin linale allapoole igasse nurka parajale kõrgusele paelad, mille saab ümber lauajala kinni siduda. Toimib.


 Ja lõpetuseks näitan möödunudnädalast vaarikapunast kleiti ka värske magistri seljas :). Tubli laps!


18.06.17

pühapäevaõmblus nr 25 – vaarikapunane kleit ja kangakollektsioon

Nii, varsti pannakse LipiLapi kangapoes ilmselt paremalt ja ülalt kolmanda (või oli see teise? :) riiuli peale silt, et see on see kangas, millest Anu Pink õmbleb pidukleite. Ja ühtlasi on see kangas, millele ma teen absoluutse erandi ehk siis ma põhimõtteliselt ei armasta enda ihu ligi riputada polüestrit (see ajab üldjuhul higistama ja pole üldse mugav), aga vaat selle kanga osas on asi teine.

Esimest korda ostsin seda kangast (ahaa, selleltsamalt riiulilt) täpselt 10 aastat tagasi. Müüja soovitas, et miski comfort kangas ja laseb õhku läbi ja tal oli õigus. Kangast oli tookord üksnes musta ja see oli poes üks kallimaid, aga Resaga koos tehtud kleiti olen ma rõõmuga siiani kandnud.

10 aasta eest õmmeldud esimene kleit.
Mõne aasta pärast selgus, et seda kangast on poes ka teisi toone. Nii tulidki kümne aasta jooksul värviliste triipudega lühike pidukleit, pitskäistega maani kleit, pruun siniste lappidega kleit, rohekashall kleit... Kui keegi minu käest küsib, millest teha pidukleiti, siis ma saadan tema pikemalt mõtlemata seda kangast ostma. Nii juhtus ka pr Siiriga :) ja nüüd ka oma lapsega, kellel esmaspäevaseks lõpuaktuseks kleiti vaja oli.
Selle kanga jääke on minu kaltsukastis juba terve kollektsioon, peaksin ühe lapikleidi tegema vist.

Et see nädalalõpp möödus jalgrattaga mööda Hiiumaad sõites, siis tegin lõpukleidi juba kolmapäeval valmis. Nii et pühapäevaõmblus sedakorda juba kesknädalal.
Vaarikapunasele kangale lisaks on punasekirju veidi õhem viskoos. Kleit on pikk ja külgedele nurgaga lainev, lõike tegin ise. Loodetavasti on kleit  magistrikraadi vastuvõtmiseks igati sobilik.

Veel kangajuttu: See kangas kukub raskelt ja seljas ei kortsu, läbi ka ei paista. Pressida saab hästi (vajab vajutamist). Mina panen libeda ja läikiva poole tavaliselt sisse, see libiseb ilusti, ega vaja aluskleiti. Kangas on õige pisut veniv, mistõttu seljas mugav ja tõesti laseb õhku läbi :). Kanga servast võib lugeda, et toodetud Itaalias Alta Moda, kanga nimetus cady crepe. Mingit erilist infot internetist otsimine ei paku, sest sealt tulevad sellise nimetusega enamasti vaid täissiidid, aga see kangas on polüester. Selgus, et seda on müügil paljudes kangapoodides :) Soovitan!

11.06.17

Pühapäevaõmblus nr 24 – kahtlase väljanägemisega püksid

No nii, midagi ka lõbusamat :)

Ma nüüd ei tea, kas see kuulub juba sinna valdkonda, kus vanainimesed roosade satsikestega kleite tahavad selga toppida, aga väga vanaemale eakohane ei tundu see rõivastus vist olema. Ei tea, mis kärbes mind hammustas, aga tahtsin proovida, kuda selline "kottperse" seljas ka tundub. Esialgne idee tuli Singapuri veebipoes Buykud nähtud pükstelt, aga päris nendega püksid ikka ei sarnane ka. Olen sealt paar korda isegi tellinud, aga rõivad on seal üsna lühikesed ja ma arvan, et ega need sealsed püksid minu kerega ei sobituks.



Niisiis alustasin lõike tegemisest. Pükste ülemine osa on sirge ja ülalt kummiga. Altpoolt  läbilõiget tegin aga ka istmikuõmbluse, kuhu natuke laiust juurde andsin. Hark on ikka natuke ülalpool põlvi :).
Ja muide, täitsa mugavad, kui kõndida või istuda, aga noh kuhugi üles nendega ei roni. Trepist ikka saab astuda, aga kõrgemale jalga küll  hästi tõsta ei saa.

Ja lõpuks jõudsid siis ka minu asjadele need kenad rasvased Muhu kärppsed. Kindlasti olete neid erilise lapitööna näinud Katre Arula asjadel, ehk ka kootuna Gudrun Sjödeni ja ühe Eesti noore moekunstniku (nime ei meenu praegu) kleitidel, kümnetel kootud kinnastel ja mujal... Võiks isegi rääkida kärbsevaimustusest. Ega ma täpselt ei tea, aga kahtlustan, et kõik see kärbsehullus sai alguse ühest suurest roosast Muhu raamatust, mis muhulaste kootud kenad kärbsed laiade rahvahulkade ette tõi. Ja mul on natuke uhke tunne ka, et olen olnud selle raamatu sünni juures :). Nüüd siis mul ka kärbsed:D

Pühapäevaõmblus nr 24  - kärbestega lontpüksid, kangas puuvilla lina segu (pehmeks pestud ja triikimata) ostetud LipiLapi ärist, lõige Aasia päritolu pükstest inspireerituna ise tehtud, kärbsed masinaga tikitud.

Ja nüüd kulgeb vanaema koos vanaisa ja teise vanaema-vanaisaga Rammsteini kontserdile.

03.06.17

Pühapäevaõmblus nr 23 – kaks lihtsat kleiti

Seekord juhtus nii, et minu kangakapist ei vähenenud mitte grammigi riiet, õnneks juurde ka ei ostnud. Lihtsalt selle nädala kleidid on sellised pisikesed kingitused sõpradele, nende oma soetatud riidest.
Te ei usu, aga Siiri sõitis Haapsalust kesk-Eestisse kangapoodi, vaat nii tore pood on meil siin:). Kuigi ta tahtis hoopis pidukleidi riiet, siis möödaminnes ostis ka mõned viskoostrikotaažid. Ja sama möödaminnes moodustasin ühest talle kohe pinkbasicu Kiire sutsakas, aga riie on äge, sättisin mustri ühe külje peale, kuigi kangal oli see pigem keskel. Ja harukordse juhtumina näeb kleiti seekord seljas! Iseennast ei saa ju pildistada.


Teine kleidike on naabritüdrukule, tema oma valitud kangast. Ja kui sa ikka lõpetad kolmanda klassi, siis mingid satsidega titekleidid ei kõlba ju :). Ehk siis selline suvine suure tüdruku kleit. Veidi pikendatud õlgadega, pisut alt lainev ja keskelt kummiga. Kummipaelale tegin riidest kanali, et kumm kõhu peal ebamugav ei oleks. Servad kanditud, lõike tuletasin ühest Ottobre pluusilõikest.

29.05.17

Pühapäevaõmblus nr 22 – suveks musliini :)

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et ma tellisin Saksamaalt kangast :(. See oli täiesti plaaniväline tegevus, aga mulle siiski tundus, et ma peaks proovima õmmelda musliini, mida seal netipoes nii lahkesti pakuti.
Ja kuna eilne hingamisepäev sai veedetud otsast otsani Saaremaal, siis tõesti-tõesti, on seekord hoopis tagantjärele esmaspäevaõmblus.

Aga nüüd siis musliinist
Musliin on selline õhuke, pehme ja puuvillane veidi marlitaoline ja kergelt kortsus kangas. Minu suureks üllatuseks serveeriti seda netis kui midagi, mis on mõeldud lapsemähkmeteks ja tekikesteks-jakikesteks. No sobib ju selleks ka hästi, aga tegelikult algas musliini tähelend hoopis varem ja sootuks peenemalt kui mähkmeks olemine.

19. sajandi alguses Prantsusmaalt alanud ampiirmoega (rinna alt läbi lõigatud õhukesed kleidid!) sai kõige moodsamaks kangaks õhuke ja üsna läbipaistev musliin. Klassitsimi laineharjal ülistas toonane mood Vana-Kreeka rõivastust ja nii otsustasid moodsad neiud ja naised keset Euroopat ühteäkki läbi ajada imeõhukeste lendlevate kleitidega, millele ka talvel ei lisatud rohkem ülerõivaid kui sama läbipaistev suur stoola ehk sall. Moekate noorte naiste surmahaiguseks kujunes nn musliinitõbi, mis polnud muud, kui külmetusest tingitud kopsupõletik. Väidetavalt pidi 1800ndate algusest Pariisi surnuaedadel olema väga palju noorte naiste haudu.

 Musliinkleit Victoria ja Alberti Muuseumis.


Umbes 1815. aastast pärit antiikne musliinist stoola, vaata pilti siit ja siit

See musliinkleit asub Inglismaal Bath Moemuuseumis, ikka 19. sajandi algus.

Aga nüüd siis minu musliin. Kena mündirohekas musliin on kootud kahekordsena, mistõttu see niipalju läbi ei paista.  On pehme ja kerge ja ei tundu eriti vastupidav. Aga mine sa tea. Igaks juhuks pesin enne läbi, et kleidike mitte superminiks ei muutuks. Vana head ampiiri jääb minu kleidil meenutama vaevumärgatav kummikrooge rinna all. Alumisel osal keerasin pahema ilma täppideta poole välja. Kaela sai minu absoluutne lemmikehe – Ane Raunami hõberipats Hiiumaa rannakiviga.
Tuleks nüüd selline suvi, mis musliinitõbe ei põhjustaks :)



Pühapäevaõmblus nr 22 – hele mündiroheline musliinkleit. Lõige tehtud ise, kangas Saksa veebipoest Knol.

22.05.17

Pühapäevaõmblus nr 21 – kaks

Kindlasti leidub keegi, kes juba mõtles – nüüd ta siis enam ei jõua... seda jaburat lubadust pidada. Ja kuigi pildistamine jäigi täna hommikuks, siis õmmeldud sai siiski eile, vaatamata Lillelaadale, mitmele külaskäigule, ilusale ilmale, istutatud taimedele. Eks nende kõigi asjade tõttu on sellepühapäevane õmblustöö ka selline pisuke ja lihtne, aga selle-eest on neid kaks.

Kuskilt ei tea kust on inimestel teadmine, et kaksikud käivad ühtemoodi riides. No lihtsalt nii on. Aga kui need kaksikud ei juhtu olema päris ühesugused, no üks on näiteks tiigrist ja konnast ja teine suhkrust ja jahust :), siis juhtub harva, et poes midagi sellist leiduks, mis natukenegi ühtemoodi oleks. Aga ise õmmeldes pole mingit probleemi, saab teha just nii nagu tahad.

Pühapäevaõmblus nr 21 – kaks puuvillast triibupluusi neljastele. Kangad Saksa veebipoest Knol, lõige kombineeritud mitmete olemasolevate lõigete põhjal.

 Selgus, et need triibud on kuidagi korduslikud – esimesed asjad, mis neile kunagi ammu tegin, olid samatriibulised beebilaama lõngast karupüksid:).

14.05.17

Pühapäevaõmblus nr 20 – ilus roosa

Mu esimene lapselaps oli vast kolmene, kui ta mulle selgeks tegi, mis asi see John Deer on:). Tema vastupidiselt minule näis seda teadvat sünnist saati. Ja kui ma siis ükskord Abakhanis sellist puuvillast riidetükki nägin, tõin selle koju teadmisega, et sellest traktoritega roosast riidest võiks ühe toreda satsikestega suvekleidi teha järgmisele lapselapsele. Ootamatu oli aga tema isa reaktsioon, kes arvas, et tema kannaks sellist särki :D. No saame näha! Ma ikka väga ei imestaks ka, kui see kandmiseks liiga roosaks osutub. Vähemalt traktorid on ausad.

Kuna särk on tehtud sünnipäevaks, siis oskan ma vaid oletada, et see võiks paras olla. Päris naljakas oli üle pika aja jälle meeste särki õmmelda, ei mäletagi, millal viimase kannaga krae õmbelsin.

Pühapäevaõmblus nr 20 - lõige Burda, kangas kapi alumisest kihist (ostetud Abakhanist vähemalt 5 aastat tagasi).

Ja tunnistan ausalt, et selle pühapäeva õmblustöö valmis tegelikult laupäeval, sest emadepäev möödus toredasti laste ja lastelastega ja õmblemiseks poleks küll aega jäänud :)

08.05.17

Pühapäevaõmblus nr 19 – kisub kiireks

Kui sa juhuslikult otsutad lubada endale pühapäeviti hingamispäeva (loe õmblemispäeva), siis sa alles märkad, kui palju igasuguseid toimetusi, enamasti küll meeldivaid, just pühapäevale satub... See nädalavahetus läks justkui lennates. Imeilus aiatööilm, Tartus sünnipäevalkäik ja külalised... Ja seega on õmblustööd õige pisikesed. Kõigepealt esimene katsetus ilma käisteta pink basicust. Tõsi küll, see sai valmis juba natukene enne pühapäeva, sest läks väikese lisakingina päikesereise (reisid kaugele ja oma aeda :)) armastavale sünnipäevalapsele. Viskoostrikotaaž, kirju nagu soe suvi.


Ja päris pühapäevasse jäi tõeliselt väike ümberõmblemistöö. Leidsin aastakese eest ühest teiseringipoest dressipluusi, mis ühtepidi on selline sportlik ja teisalt oma väikeselilleliste lisanditega kuidagi muidu tore. Aga sel rõivatükil oli ka kaks viga – esmalt üliülipikad varrukad, mis isegi minu pikkade käte puhul üle sõrmeotsa kippusid ulatuma. Ja teine viga oli see, et see mõjus justkui meeste dressikas, oli ülevalt ja vöökohast väga paras, aga puusast hirmus ümber. Ma olen siiani ikka arvanud, et tagumik juhtub olema mul üks saledamaid kohti :), aga see dressikas osutus just puusast lootusetult kitsas olevat või oli see lilleliste detailidega pluusike tõesti meestele mõeldud? Igatahes ühendasin kaks "viga" – lõikasin varrukatel keskelt jupi välja (jättes alles kenad lõhikud) ja lisasin neist kolmnurksed jupikesed külgedele. Lisatükkidele panin sissepoole enamvähem samasuguse lillelise kanga.
Ühesõnaga, igast asjast saab väikse nokitsemise abil asja! See dressikas saab olema põhivarustus igapäevastel kõnniretkedel :).


01.05.17

Pühapäevaõmblus nr 18 - "vanaisa vanad särgid"

Kui ma väike olin, siis mängisime sõpradega kogu aeg vanaisa vanade pükste mängu. Praegu tundub see mäng oma sisult üsna jabur ja kui aus olla, siis sama jabur on ka selle pühapäeva õmblus. Tundub uskumatu, et ma võiksin teha ka sellist taaskasutust, et õmmelda miskit täiesti ärakulunud asjast, mida on tõesti 20 aastat kantud:).

Vanaisa vanu pükse mul ei olnud, aga kapi koristamise käigus leidsin "ehk läheb tarvis" asjade riiulilt meestesärgi, mille olin õmmelnud umbestäpselt 25 aastat tagasi. See oli see aeg, kus ma veel hoolega mehele triiksärke õmblesin, sest tema mõõtudega särke nagu poes ei olnud (ega ole nüüdki :)). Ja kuna riiet ka eriti poes ei olnud, siis tegin selle särgi mingist natuke paksemast kangast, mis oli ebasobivalt hele ja sai tumedamaks hallikasroheliseks ise värvitud! Materjal on ehk mingi linane lavsaaniga. Kantud ja pestud tõesti oma 15 aastat. Kulunud pehmeks ja langevaks...

Särk oma esimeses nooruses :). Aega võite arvestada kuvarite järgi, pakun 1999.
Nüüd sai sellest üks pihaga seelik-kleidike, kandmiseks kas pluusi peal või ilma. Külgedele tükid teisest vanast triiksärgist. Alumine osa on särgisaba, nii nagu see oli. Ainult käeavade kohalt parajalt kitsamaks kokku õmmeldud – sai ilusa puusajoone.


Sisemise ilu mõttes lisasin ühe masintikandi tööproovi, mida oli kunagi ühte raamatusse vaja. Ega midagi ei saa ju ära visata!

Ja kui te nüüd küsite, kas ma ikka veel mehele triiksärke õmblen, siis vastan, et ei. Särkidega on meie peres nüüd hoopis naljakas teema. Kunagi neli-viis aastat tagasi Vietnamis käies lasi mees ühes väikeses Hoi An'i linnakeses endale mõõtude järgi kaks särki õmmelda (mitmetes paikades pakutakse turistile ju sellist õhtuks kätte õmblusteenust). Ega midagi head julgenud loota, aga kangad olid väga ilusad ja hind odav. Neist kahest särgist said absoluutsed lemmiksärgid, mis nelja aasta jooksul siiski kahjuks kulumise märke hakkasid näitama.

Ja siis järgnes midagi pöörast. Ma otsustasin mehele jõuluks Vietnamist uued särgid tellida. Sellestsamast väikese linna väikesest töökojast! Õnneks oli särgile sisse õmmeldud töökoja sildike. Selle järgi leidsin ühelt turistidele mõeldud internetilehelt telefoninumbri. Ja siis see algas – laps helistas Vietnamisse :), sai sealt lõpuks õmblejaneiu Kim'i meiliaadressi, mina pildistasin salaja vana särgi ja lisasin pildile kõik mõõdud, siis saatsin kirja, et palun üks tumesinine särk punaselillelise katteriidega ja üks hall särk ja üks lillakas särk jne... Kim saatis vastuse, et saab küll, maksta tuli mingis süsteemis, mida ma iial pole varem kohanud. Ja uskuge mind - see pakike jõudis 22. detsembril meie postkontorisse. Nüüd ei pea ma tükk aega mingeid särke õmblema :)

Ilmselt oskate te ette kujutada minu mehe nägu, kui ta selle paki avas (pakendasin selle avamata ära nii, nagu see saabus). Ja me ei suutnud tütrega jätta kasutamata võimalust, seda hetke pildistada:).


Ja kuna eelmine pühapäev ma tõesti ainult köögirätikuga piirdusin, siis nüüd tegin kohe kaks asja. Teine töö on sõbrannale sünnipäevaks õmmeldud paksemast riidest pikkade varrukatega suvekleit. Ehk kulub ära. Kangas mõnus viskoostrikotaaž, aga selline paksem. Lõige ikka Pink basic.


23.04.17

Pühapäevaõmblus nr 17 – kähkukas

Nüüd on see siis käes!

Korduva küsimise peale, et mis ma siis teen, kui mul pühapäeval ikka üldse õmblemiseks aega ei jää, lubasin ma kõigile, et eks ma siis palistan mõne käteräti. Ja sedakorda ongi nii – kümne minuti jooksul valminud pühapäevaõmblus on kahest kenast kappi jäänud kangatükist valminud köögirätik. Kangaste temaatika tuletab köögitöödel küll hullusti meelde, et palju mõnusam oleks olla õmblustoas või voodis. Aga ehk see polegi vale. Rätiku otstes olevad erinevate pikkustega õmbluskanga tükid ühendasin värvilise täpiliste kantidega, tripp ka ja valmis ta saigi.

No 10 minutit leian ma igas pühapäevas :)


Tegelikult kattis selle pühapäeva enamasti hoopis töö juures vajalik kudumis- ja kirjatöö :). Järgmisel pühapäeval siis ehk jälle miskit suuremat.

16.04.17

Pühapäevaõmblus nr 16 - lihtne saapapaelakleit

Kas teil juhtub ka vahel riietega nii, et mingid valikud hakkavad toimuma päris jaburatel põhjustel. Minuga juhtus paar aastat tagasi nii, et saapapael läks katki. Ja kohalikus kaubamajas selgus, et sobivas pikkuses on müügil vaid mingis kummalises toonis roosakaspunased saapapaelad. Nii need minu pruunidele saabastele said ... ja jäid. Veidi aja möödudes ostsin ühest Viljandi teiseringipoest samas toonis salli, ikka saapapaela pärast. Siis tuli sarnase külmavõetud mädanenud õunapabula karva triibuline kampsun ja nüüd siis ka üks kleit. Riie on ostetud veebipoest Makerist, lihtsa taskutega kleidilõike tegin ise.

Kõik ei lõppenud siiski nii hästi, kui pildilt paistab. Muidu igati kenal puuvillasel kangal on omadus niiöelda takerduda. Tundub, et juhtub üsna kummaline valik, trikotaažkleidi seelikuosa saab vist jupikese libedat viskoosvoodrit :).



Seekordne pühepäevaõmblus sai teoks tõepoolest õhtuhakul, sest nädalavahetusel olin hoopis Kihnus.  Kihnus käigust näeb pilte siit.

09.04.17

Pühapäevaõmblus nr 15 – körtpärtlisärk

Tänane õmblustöö üllatab mind ennastki, sest midagi sellist mul tegelikult pikemalt plaanis küll ei olnud. Inspiratsioon selleks kääbaka hõlmaga körtpärtlisärgiks tekkis tegelikult alles eile. Ja kõige taga on kuulus Jaapani moekunstnik Yohji Yamamoto, kellest ma, piinlik küll, eilseni mitte midagi ei teadnud. Aga armsad kursaõed, kellel on heasti moodsad tütred, valgustasid mind. Peab ütlema, et mulle see must + lõputu mäng vormidega väga meeldis. Ja selle kõige taustal tekkis siis täna tahtmine õmmelda midagi suhteliselt süsteemitut, milles on ühekorraga mingeid sugemeid Jaapanist ja Eesti rahvarõivasärgist, Yamamotot loomulikult mitte :)

Kangastest läksid käiku üks ammu soetatud kahekordse koega flanellitaoliselt pehme, puuvillane ja veidi triibuline riie ning sinine linane pisililleline, mis nüüd tõesti hakkab juba otsa saama. Lõike tegemnist alustasin sedakorda tõesti tegumoe joonistamisega. Lõpptulemuseks on pehme ja pisut (või siiski täiesti :)) imelik jakike, mis annab körtpärtlisärgi mõõdu välja küll. Varrukad on kaenlalappidega ja paremal hõlmal üks sissetöödeldud tasku. Vasaku hõlma nurk kinnitub trukiga, parem ja pikem hõlm kunstnik Katrin Amose ilusa hõbeehtega. Siidine-linane pusasall on Emma Leppermannist. Kui päris aus olla, siis peaks seda asjandust seljas pildistama.


02.04.17

Pühapäevaõmblus nr 14 – mudilasele, kes ei taha kleiti

Pean tunnistama, et selle pühapäeva töö jäi päris ööhakule. Nüüd te kindlasti arvate, et rivistasin terve selle ilusa päeva aias lehekulu või midagi sellist. Ei, nädalavahetus kulus meil hoopis keevalisele ema-vanaema-vanavanaema sünnipäevale. Ja kui kolmekümnest külalisest on üle kümne eelkooliealised mudilased, siis on ju sünnipäev keevaline :). Tore oli. Ja siis viisime vanaema tagasi Saaremaale ning nägime sel pikal autosõidul tuhandeid rehainimesi oma aedades.

Kuna õhtul kell kaheksa koju jõudes polnud õmblustööks enam eriti palju aega, siis valisin miskit, mis valmib kiiresti ehk ühe väikese komplekti mudilasele, kes ei soovi kanda kleiti. No kui sul on kaks venda ja mitte ühtegi õde, siis võibolla tundubki kleidi selgapanek karjuva soolise diskrimineerimisena. Ilmselt see aja jooksul muutub, aga sedakorda siis lillelised retuusid, mis oletatavalt on siiski nii laiad, et pigem dressidena mõjuvad ja mingi pluus, mis on pisut nagu kleidi moodi ja millel on (ilmselt moodne) suure ülekäiguga kapuuts. Säärast moodustist polegi varem õmmelnud. Pluusi lõiked on seekord Makeristi kodulehelt, kus ükspäev tasuta lõiget müüdi. Pole varem kunagi netist lõikeid ostnud ja seetõttu oli see lehtede kokkukleepimine minu jaoks täiesti uus teema. Tänasin õnne, et mõnele suuremale kerele lõiget ei vajanud :)

Pühapäevaõmblus nr 14 – retuusid ja pluus mudilasele. Lõiked Ottobre (püksid) ja Makerist (pluus), kangad Poola veebipoest Dresowka.

Pükstele panin ettepoole nööbi, et kähku aru saaks, kumb on esimene pool :). Ja veelkord veendusin, kuivõrd kapriisne asi on kattemasin. Kuna mul sellist head niiti roosat ei olnud, siis pidin õmblema katteõmblused kreemiga, sest muidu ilusa peenikese roosa niidiga tuli õmblus täiesti käkk.


Ja lõppu lisan veel ühe pildi vanavanaema 85. sünnipäevast. Kas olete proovinud korraga pildistada kolmeteist mudilast? Ahaaa, see on päris naljakas ettevõtmine :)